NORGA
DBS - Dearvvašvuohta, biras ja sihkarvuohta
Heahtenummarat ja eará dehálaš telefonnummarat
– 110 - Buollin
– 112 - Politiija
– 113 - Ambulánsa ja doavttir
– 120 - Mearragádjun
– 1412 - Bealjehemiid ja gullanváttogiid teakstatelefovdna
– 22 59 13 00 - Mirkodiehtojuohkin
– 07352 - Doavttirvákta
– 815 20 077 - Rihkolašvuođa gillájeaddjit (riikaviidosaš)
Koarttat ja duođaštusat
Identitehtakoarta huksen- ja ráhkadusbáikkiin (ID-koarta)
Visot doaimmat mat čađahit bargguid huksen- ja ráhkadusbáikkiin, leat geatnegahttojuvvon lágidit ID-koarttaid bargiidasaset.
Liekkasbargguid sihkarvuođaduođaštus
Dohkkehuvvon teorehtalaš kursa addá vuoigatvuođa duođaštussii mii gusto miehtá Davviriikkaid vihtta jagi. Dán áigodaga maŋŋel ferte duođaštus ođastuvvot. Norgga Buollinsuodjalussearvi lea duođašteaddji organisašuvdna.
Mat leat liekkasbarggut? Visot barggut gos lea dolla, liekkadeapmi dahje rusttegat mat čuotnamastet. Dábálaš ovdamearkkat leat sveisen-, čuohppan-, jugahan- ja šliipenrusttegat, dáhkkebidjan šloavgganasdolain dahje lieggaáibmorusttegiin ja eará dolla- dahje liekkasrusttegiid geavaheapmi.
Vuosttašveahkki
Norgga vuođđokursa vuosttašveahkis, geardduhankursa ja váibmo-geahpesgádjunkursa - VGG (dárogiel oanádus HLR)
Barggu koordineren
Go leat máŋga bargoaddi ovtta ja seamma huksen-/ráhkadusbáikkis, de galget dát oktiiheivehit bargguideaset. Huksenhearrás lea ovddasvástádus koordineret sihkarvuođabarggu dan bokte ahte ráhkada sihkarvuođa-, dearvvašvuođa- ja bargobirasplána (SDB-plána) ja goziha ahte dát čuovvoluvvo čađahandásis. Guđege doaimmas/bargoaddis lea ovddasvástádus fuolahit ahte buot barggut čađahuvvojit sihkkaris vugiin.
Guhtege bargoaddi galgá fuolahit iežas doaimma ja bargiid ja ahte sin bargu čađahuvvo dakkár vugiin ahte iežaset bargit ja eará bargit eai šatta várálašvuođaide. SDB-plána galgá leat veahkkin rábidit dárkilis bajilgova das ahte gos ja goas iešguđetge barggut galget čađahuvvot, ja man olu áigi lea várrejuvvon guđege bargui.
Suddjenbiergasat
Bargoaddis lea ovddasvástádus fuolahit ahte ráhkaduvvojit rutiinnat persovnnalaš suddjenbiergasiid vurkkodeami, áimmahuššama, divodeami ja lonuheami dáfus, ja ahte persovnnalaš suddjenbiergasat leat buori čorgadis dilis. Ja ahte dárbbašlaš oahpaheapmi addojuvvo.
Suddjenbiergasat:
– Bargobiktasat
– Gahččansuodjerusttegat
– Suorbmafáhcat
– Suddjenjealbma
– Gullosuojit
– Čalbme- ja ámadadjosuojit
– Suddjenskuovat
– Vuoiŋŋahatsuojit
Huksenbilddat ja ráidalasat
Bargoaddi galgá dárkkistit ahte ráidalasat ja huksenbilddat maid bargit galget geavahit, dohkkejit bargui ja ahte leat heivehuvvon bargodoaimmaide ja bargiide.
Huksenbilda galgá leat nu nanus ja stargat go gáibiduvvo buot huksenbilddaid geavaheddjiid dáfus. Huksenbildda galgá dárkkistit ovdal go dat váldojuvvo geavahussii, maŋŋel dálkkiid ja go ii leat leamaš geavahusas vahkkui dahje guhkit áigái. Raporta čállojuvvo go badjel vihtta mehtera alu huksenbilddat leat dárkkistuvvon.
Ráidalas galgá vuosttažettiin geavahuvvot dasa ahte beassat dan báikái gos doaibma galgá čađahuvvot. Jus ráidalasa šaddá geavahit bargovuođđun, de galgá leat dušše danne go ráidalas lea áidna ja sihkkareamos bargoreaidu mii heive vai sáhttá dihto oanehit áiggi barggu čađahit.
Bargobiras ja dearvvašvuođa, birrasa ja sihkarvuođa (DBS) systemáhtalaš bargu
Fitnodatdearvvašvuođabálvalus
Dihto surggiid doaimmain lea geatnegasvuohta fuolahit ahte lea dohkkehuvvon fitnodatdearvvašvuođabálvalus. Eará doaimmaid dáfus sáhttá bargoaddi dahkat ovttasbarggu dohkkehuvvon fitnodatdearvvašvuođabálvalusain jus doaimma riskadilit geažuhit dan dárbbašlažžan. Riskadiliid galgá árvvoštallat dearvvašvuođa-, biras- ja sihkarvuođabarggu systemáhtalaš čađaheami oassin.
Lassidieđut huksensuorggi dáfus
Doaimmat mat barget visttiid huksemiin ja erenoamáš huksen- ja ráhkadusdoaimmain leat geatnegahtton dahkat ovttasbarggu fitnodatdearvvašvuođabálvalusain man Bargobearráigeahčču lea dohkkehan. Organiserema, jođiheami ja mielváikkuheami njuolggadusa § 13-1 čilge ollislaččat guđiid ealáhusjoavkkuide dát guoská.
Suodjalusáittardeaddji
Suodjalusáittardeaddji lea bargiid ovddasteaddji áššiin mat gusket dearvvašvuhtii, birrasii ja sihkarvuhtii (DBS), ja galgá gozihit sin beroštumiid bargobirasáššiin. Álgovuolggalaččat galggaše visot bargodoaimmain leat suodjalusáittardeaddji, muhto jus leat unnit go logi bargi, de sáhttet bealálaččat soahpat eará ortnega čálalaččat.
Suodjalusáittardeaddji válljejit bargit bargiid gaskkas guovtti jahkái hávális.
Váldosuodjalusáittardeaddji
Doaimmain gos leat máŋga suodjalusáittardeaddji, galgá leat váldosuodjalusáittardeaddji. Váldosuodjalusáittardeaddji guovddáš doaibman lea ovttastahttit suodjalusáittardeddjiid barggu. Jus lea eahpádus guđe suodjalusáittardeaddjái ášši gullá, de sáhttá váldosuodjalusáittardeaddji mearridit dán.
Bargobiraslávdegoddi (BBL)
Buot doaimmain gos leat unnimustá 50 bargi, galgá leat bargobiraslávdegoddi (BBL). Doaimmain gos leat gaskal 20 ja 50 bargi galgá maid leat BBL jus muhtin doaimma bealálaččain dain gáibida.
Sihke bargoaddis ja bargiin galget leat ovtta mađe áirasat lávdegottis. Suodjalusáittardeaddji (dahje váldosuodjalusáittardeaddji doaimmain gos leat eambbo go okta suodjalusáittardeaddji) galgá leat BBL miellahttu.
Jus doaibma lea dahkan ovttasbarggu suodjalus- ja dearvvašvuođabargiiguin nu go mat fitnodatdearvvašvuođabálvalusain, de galget sii leat ovddastuvvon BBL:s. Sis lea ráđđeaddirolla, ja sis ii leat jienastanvuoigatvuohta lávdegottis.
Huksejeddjiid ja huksendoaimmaid fágasearvi
Ulbmil
– organiseret buohkaid geat barget fágasearvvi doaibmasuorggi siskkobealde, beroškeahttá ođđa bargovugiin ja ovddeš fidnuin.
– ovddidit ja bealuštit miellahtuid ekonomalaš, sosiálalaš ja politihkalaš beroštumiid.
– ovddidit DBS fágalaš/politihkalaš ovddasvástádusa.
– veahkehit buoridit miellahtuid mearkkašumi servodagas, sihke fágalaš ja oppalaš politihkalaš doaimmaid ja skuvlejumi bokte.
– ovddidit fágalaš čehppodaga, máhtu ja oppalaš dieđuid.